Ilm Jõgeval
Jõgevamaa looduse kirjeldus
- Jõgeva maakonna jäätmekava
- Maastikuline liigestus
- Looduskaitse ja maastikuhooldus
- Vooremaa reljeefmudel
Suurem osa Jõgeva maakonnast kuulub Vooremaa maastikku, millele annavad tema nime loode-kagusuunalised seljakud ning künnised – voored. Nende pikkus on keskmiselt 2-5 km, suhteline kõrgus aga 25 m ümber. Suurim ning kõrgeim on Laiuse voor maakonnakeskusest – Jõgeva linnast – ida pool. Laiuse mägi kerkib 144 meetrit merepinnast, suhteliselt aga 59 m üle ümbritseva tasandiku. Voored on enamasti võetud põldude alla, kuna voorte vahel on soised heinamaad ning järved. Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv, sellest lõuna pool Pikkjärv ja Prossa järv. Maakonna lõunaossa jäävad Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere järv. Ka jõed, teed ning asulad omavad enamasti voortega ühist suunda. Mõnelt kõrgemalt seljakult torkab maastiku viirulisus hästi silma: mägi järgneb mäele, nende vahel soised niiduribad või järved, looklev jõeke ning voorelt voorele kulgev tee. Niisugusel maastikul on vägevust ja sügavust.
Vooremaa, mis lõunas jätkub ka Tartu maakonna piirides, on suurepärasemaid seda laadi maastikke isegi kogu maailma ulatuses. Voorestik on tekkinud viimasel jääajal, millal loodest kagusse üle Eesti liikuv mandrijää voolis kaasatoodud moreenist ning siia varasemast jääajast mahajäänud moreenainesest rööbiti asetsevad piklikud kõrgendikud. Seega näitab voorte suund mandrijää liikumissuunda kõnesoleval ajal. Ainult kohati on voorte lael liivase koostisega mõhnastike näol ka mandrijää servakuhjatisi.
Vooremaa kirdeserval, Sadala ja Torma ümbruses ei esine tüüpilisi voori, kuigi ka siin on loode-kagu suund maastikus kohati jälgitav. Valitseb lainjas moreenmaastik rohke põllumaa ning tiheda asustusega. Eriti ilus on maastik vana Tartu-Narva maantee ümbruses Tormast lõuna pool. Maakonna kaguosas on Kaiu järve lähedal mõhnastikke ja sandureid. See on suurte metsade ala, kus ainult siin-seal leidub väikesi külasid ja üksikperesid. Kaugemal, Pala ümbruses, on jällegi valitsev kultuurmaistu; see ala on juba Kagu-Eesti lavamaa osaks.
Maakonna idaosa hõlmab madalik, mis on endine Peipsi järve põhi. See on suuremalt osalt kaetud metsaga ja niitudega. Madalikku läbivad Kääpa ja Mustvee jõgi. Jõgede äärde ning samuti kõrgematele kühmadele ja künnistele koonduvad väikesed külad ning üksikpered. Tihedam on asustus Peipsi ääres, mida kohati palistab pidev rida külasid. Suuremaks keskuseks on siin Mustvee linn. Maakonna põhjaosas, Pedja jõe ülemjooksul ning Endla järve ümbruses on laialdane soostunud tasandik, mis eraldab Vooremaad Pandivere kõrgustikust. Sellest maastikust saab pildi kõrgelt Kärde mäelt, kust vaade ulatub üle soode ja metsade Endla järveni ning silmapiiril kerkivate Pandivere kõrgustiku mägedeni.
Põltsamaa ümbruses on valitsev nõrgalt lainjas moreentasandik, mis on üleni põllustatud ning tihedasti asustatud. Siin on Eesti ulatuslikumad kultuurmaistualad, mis hõlmavad mitmesaja ruutkilomeetri suurusi massiive. Tasandiku äärealad madalduvad pikkamööda ning põllumaad asenduvad puisniitude ja metsadega. Eriti metsarikas on Puurmani lähikond, kus asustus on koondunud peamiselt Pedja äärde.
