Ilm Jõgeval
Majandus Jõgevamaal
* Head ettevõtted 2007
* Head ettevõtted 2006
* Jõgevamaa ettevõtete pingerida 2008. aasta järgi
MAJANDUS
Äriregistri andmetel tegutses Jõgevamaal 1. novembri 2008 seisuga 2056 ettevõtet. Nendest füüsilisest isikust ettevõtjaid oli 838, osaühinguid 1125 ja aktsiaseltse 59. Registreeritud ettevõtetest on aktiivseid umbes 700.
Statistilisse profiili kuuluvatest maakonna ettevõtetest ca 40% tegeleb põllu-majanduse, jahinduse või metsamajandusega. Tegevusaladest järgnevad hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvara rentimine ja äritegevus ning töötlev tööstus.
Seisuga 11. november 2008 oli Jõgeva maakonnas registreeritud 529 mitte-tulundusühendust (MTÜ), neist 507 mittetulundusühingut ja 22 sihtasutust.
Keskmiselt luuakse Jõgevamaal aasta jooksul juurde 20 mittetulundusühendust ja neli sihtasutust. Võrreldes eelmiste aastatega on ligikaudu 10 ühingu võrra suurenenud loodud MTÜ-de arv ja vähenenud seltsingute arv, kuna enamik seltsinguid jätkab tegevust mittetulundusühinguna. Aasta jooksul loodud sihtasutuste arv on püsinud enam-vähem stabiilne.
Valdkondlikult on maakonnas kõige rohkem liikmete huve esindavaid ühendusi (korteri- ja garaažiühistuid), järgnevad külaliikumisega seotud ühingud, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö ühendused (laulukoorid, rahvatantsurühmad, spordiklubid ja avatud noortekeskused) ning sotsiaalvaldkonna ühingud.
Maakonna majandustegevuse elujõulisust iseloomustab kõige paremini selle konkurentsivõime: võime majanduslikult efektiivselt ja sotsiaalses mõttes tulemuslikult kasutada ja realiseerida piirkonna arengueeldusi. Jõgevamaa peab välja arendama oma spetsiifika piirkondadevahelises konkurentsis. See kujundab suurel määral piirkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet nii elanike, külastajate kui ka investeeringute seisukohalt. Spetsiifilisteks ressurssideks võivad olla konkreetsed loodusressursid, looduslikud huviväärsused, logistiliselt hea asend ettevõtluseks sobivate maa-alade näol, piirkonnaga seotud kultuuripärand jms. Jõgevamaal on ka omad spetsiifilised probleemid, mis tulenevad paikkondlikust ja ajaloolisest eripärast, mis on aga lahendatavad kohaliku aktiivsuse ja kohaliku tähtsusega ressursside baasil.
Suund ühiskonna teadmistepõhisusele on vältimatu. Arengukava „Teadmistepõhine Eesti 2007-2013” raames on kavas toetada otseseid investeeringuid arendustegevusse, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, teadusasutuste ja ettevõtete koostööd, aga ka innovatsiooniteadlikkuse tõstmist ning uuendusmeelsuse levikut ühiskonnas. Innovatsioon saab tegelikult alguse valmisolekust kahelda käibetõdedes ning muuta harjumuspärast mõtteviisi.
Iseseisev Eesti on ülemaailmses kriisis teist korda. Kui vastsündinud Eesti riik sattus juba oma kümnendal eluaastal ülemaailmse majanduskriisi keerisesse, siis nüüd oleme saanud oma riiki ja majandust üles ehitada peaaegu kaks korda kauem. Lisaks sellele on tänane maailm tunduvalt targem, kogenenum, võimekam ja koostööaldim.
Võrreldes toonase ajaga ei ole Eesti ega ükski teine maa oma raskustes enam üksi. Me kuulume rikkasse Euroopa Liitu, kes teeb omakorda koostööd maailma rahanduslike suurvõimudega, et vältida sügavat majanduskriisi.
Eesti peamine mure seisneb selles, et me lasksime end viimaste aastate jooksul täielikult ära lollitada ilusa elu kerge kättesaadavuse filosoofiaga, et me pidasime laenatud raha sama heaks kui enda teenitud raha ning laenasime oma teenitule tarbimiseks veerandi võõrast raha juurde. Möödunud aastal sai meie laenukoorem aastateenistusega võrdseks. Kahjuks ei seisa homne Eesti enam silmitsi ainuüksi välisraha sissevoolu pidurdumisest tingitud tööpuudusega, vaid finantskriisi jõudmisega reaalmajandusse – tööstusesse, kaubandusse, teenindusse, ja mitte enam ainult Eestis ning veel mõnes üksikus tarbimispidu pidanud riigis, vaid juba terves maailmas. Prognoosid ütlevad, et raske aeg võib seekord kesta üsna kaua – umbes kolm aastat.
Võrreldes töökohtadega on meie hoiused normaalselt kaitstud. Nende pangast äratoomisel oleks ainult üks kindel tagajärg: rahanappuse ja intresside kallinemise tõttu satuksid ettevõtted veel suurematesse raskustesse kui muidu, mis tähendaks meie jaoks veelgi kõrgemat tööpuuduse taset.
Kui palju väheneb maailma ja iga üksiku riigi SKT, millal algab majanduse taastumine ja kui kiire see olema saab, kui suureks kasvab tööpuudus ja kaua see püsib häirivalt kõrgel tasemel, sõltub sellest, kui konkurentsivõimeline ja tootlik on ühe või teise maa eksportiv tööstus- ning teenindussektor.
Meil pole siin kahjuks millegi üle rõõmu tunda. Esiteks on meie konkurentsivõime viimase kahe-kolme aasta jooksul kõrge inflatsiooni tõttu tugevalt vähenenud. Teiseks on meil eksportivaid ettevõtteid kogu aeg olnud umbes poole vähem kui omal jõul välja tulemiseks vaja oleks. Oleme alati aeg lohutanud end alusetult sellega, et küll välisraha tuleb – meil ju nii hea maksusüsteem.
Aga nüüd ei jää meil muud üle, kui tõdeda, et ilus elu saab meie maile tulla üksnes väga tootliku tööga. Sedagi alles siis, kui õpipoisiaeg maailmamajanduses on edukalt seljataga ja saame hakata oma eksportivat majandust samm-sammult visa tööga üles ehitama – just nii, nagu Eestimaal aastasadu tehtud ongi. Raske on alanud aastal näha majanduskasvu mootorina ka sisetarbimise kasvu. On õige, et sisenõudlus on praegu mingil määral mitte raha puuduse, vaid psüühika poolt alla surutud, kuid oleks vist asjatu loota, et eelarve kärped, koondamised avalikus sektoris ja languse ajal paratamatud pankrotid erasektoris ettevaatlikumaks muutunud tarbijat kulutama kutsuks. Loomulikult ei teeks paha ka see, kui meie avalik sektor oleks ratsionaalsem ja efektiivsem.
Kuigi Eestis puudub pikaajalise heaoluriigi kogemus on ka meil maailmas toimuv märgatav. Tegevust iseloomustab ,et üha keerulisem on püsida tipus, aina keerulisem on hoida oma positsiooni. Kasvavate elatusstandardite ajastul pole millestki puudus, välja arvatud headest ideedest ja talentidest. Üha tihedama konkurentsi ajastul on varasemast märksa olulisem, et iga töötaja looks väärtust. Noorte inimeste arv väheneb ka Jõgevamaal. Pikenenud elueaootus ja väiksem rahvastiku juurdekasv tähendab, et inimesed on tööturul kauem. See viitab ärimaailmale, kus noorus on vähemuses. Otstarbekas on seega arendada tooteid ja töökohti, mis huvitaksid vanemaid inimesi. Maakonna majandustegevuse elujõulisust iseloomustabki kõige paremini selle konkurentsivõime: võime majanduslikus mõttes efektiivselt ja sotsiaalses mõttes tulemuslikult kasutada ja realiseerida piirkonna arengueeldusi. Tänapäeval on Jõgevamaa elujõulisus üha enam määratud võimega välja arendada oma spetsiifika piirkondadevahelises konkurentsis. See kujundab suurel määral piirkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet nii elanike, külastajate kui ka investeeringute seisukohalt. Spetsiifilisteks ressurssideks võivad olla konkreetsed loodusressursid, looduslikud huviväärsused, logistiliselt hea asend ettevõtluseks sobivate maa-alade jaoks, piirkonnaga seotud kultuuripärand jms. Jõgevamaal on ka omad spetsiifilised probleemid, mis tulenevad paikkondlikust ja ajaloolisest eripärast mis on aga lahendatavad kohaliku aktiivsuse ja kohaliku tähtsusega ressursside baasil.
Suund ühiskonna teadmistepõhisusele on vältimatu. Arengukava „ Teadmistepõhine Eesti 2007-2013” raames on kavas toetada otseseid investeeringuid arendustegevusse, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, teadusasutuste ja ettevõtete koostööd, aga ka innovatsiooniteadlikkuse tõstmist ning uuendusmeelsuse levikut ühiskonnas. Innovatsioon saab tegelikult alguse valmisolekust kahelda käibetõdedes ning muuta harjumuspärast mõtteviisi. Iseseisev Eesti on ülemaailmses kriisis teist korda. Meil vedanud rohkem kui esimesel korral. Kui vastsündinud Eesti sattus juba oma kümnendal eluaastal ülemaailmse majanduskriisi keerisesse, siis nüüd oleme saanud oma riiki ja majandust üles ehitada peaaegu kaks korda kauem. Lisaks sellele on tänane maailm tunduvalt targem, kogenenum, võimekam ja koostööaltim. Võrreldes toonase ajaga, ei ole Eesti ega ükski teine maa oma raskustes enam üksi. Me kuulume rikkasse Euroopa Liitu, kes teeb omakorda koostööd maailma rahanduslike suurvõimudega, et vältida sügavat majanduskriisi. Eesti peamine mure on selles, et me lasksime end viimaste aastate jooksul täielikult ära lollitada ilusa elu kerge kättesaadavuse filosoofiaga, et me pidasime laenatud raha sama heaks kui enda teenitud raha ja laenasime oma teenitule tarbimiseks veerandi võõrast raha juurde, kuni möödunud aastal sai meie laenukoorem aastateenistusega võrdseks. Kahjuks ei seisa homne Eesti enam silmitsi ainuüksi välisraha sissevoolu pidurdumisest tingitud tööpuudusega, vaid finantskriisi jõudmisega reaalmajandusse - tööstusesse, kaubandusse, teenindusse, ja mitte enam ainult Eestis ning veel mõnes üksikus tarbimispidu pidanud riigis, vaid juba terves maailmas. Prognoosid ütlevad, et raske aeg võib seekord kesta üsna kaua - umbes kolm aastat. Võrreldes töökohtadega on meie hoiused normaalselt kaitstud. Nende pangast ära toomisel oleks ainult üks kindel tagajärg: rahanappuse ja intresside kallinemise tõttu satuksid ettevõtted veel suurematesse raskustesse kui muidu, mis tähendaks meie jaoks veelgi kõrgemat tööpuuduse taset. Kui palju väheneb maailma ja iga üksiku riigi SKT, millal algab majanduse taastumine ja kui kiire see olema saab, kui suureks kasvab tööpuudus ja kaua see püsib häirivalt kõrgel tasemel, sõltub sellest, kui konkurentsivõimeline ja tootlik on ühe või teise maa eksportiv tööstus- ning teenindussektor. Meil pole siin kahjuks millegi üle rõõmu tunda. Esiteks on meie konkurentsivõime viimase kahe-kolme aasta jooksul kõrge inflatsiooni tõttu tugevalt vähenenud. Teiseks on meil eksportivaid ettevõtteid kogu aeg olnud umbes poole vähem kui omal jõul välja tulemiseks vaja oleks. Oleme kogu aeg lohutanud end alusetult sellega, et küll välisraha tuleb - meil ju nii hea maksusüsteem.
Aga nüüd ei jää meil muud üle, kui tõdeda, et ilus elu saab meie maile tulla üksnes väga tootliku tööga. Sedagi alles siis, kui õpipoisiaeg maailmamajanduses on edukalt seljataga ja saame hakata oma eksportivat majandust samm-sammult visa tööga üles ehitama - just nii, nagu Eestimaal aastasadu tehtud ongi. Raske tuleval aastal näha majanduskasvu mootorina ka sisetarbimise kasvu. On õige, et sisenõudlus on praegu mingil määral mitte raha puuduse, vaid psüühika poolt alla surutud, kuid oleks vist asjatu loota, et eelarve kärped, koondamised avalikus sektoris ja languse ajal paratamatud pankrotid erasektoris ettevaatlikumaks muutunud tarbijat kulutama kutsuks. Loomulikult ei teeks paha ka see, kui meie avalik sektor oleks ratsionaalsem ja efektiivsem.
Failid:
- Savimaardlad Jõgeva maakonnas
- Turbamaardlad Jõgeva maakonnas
- Aastaraamat Pensioniamet 2008
- Registreeritud ettevõtted 2008
- Materjalid MV aastaraamat 2008
- Päästeteenistus
- Kohaliku Omaalgatuse Programm
- Seirearuanne 2008 Jõgevamaa
- Töödest riigimaanteedel
- Politsei
- PRIA toetused Jõgevamaal 2008
- EAS taotlused 2008
